Põnev sissevaade vanausuliste maailma Peipsimaa muuseumis

Peipsimaa – see on erinevad rahvused ja kultuurid, maalilised rannakülad, pühalikud pühakojad, ikoonimaal, samovarid, sibulad, kurk ja rääbis, järv, sihvakad tuletornid, uhked mõisad, põnevad muuseumid ja põline laadakultuur.

Peipsimaa muuseum ühendab seda kõike ning tutvustab ka Sulle!


Täpsemalt on Peipsimaa muuseumis võimalik tutvuda vanausuliste eluolu, kiriku- ja köögikultuuriga, ikoonimaaliga ja kõrvalmajas ka Peipsi järve eluga.

Eraldi toas olev väljapanek kuulub maailmakuulsale ikoonimaalijale Pimen Sofronovile, kes on pärit sellest külast. Muuseumi perenaise sõnul on tal olnud mitmeid üllatusmomente, kus turistid näiteks Ameerikast tunnevad Pimeni kohe ära ja teavad, kellega tegu, aga isegi oma küla lapsed tihti ei tea.

Liis Peipsimaa muuseumis, puhka EestisPeipsimaa muuseum, puhka Eestis

Vanausulised

Kes on vanausulised? Peipsimaa muuseumi kodulehel on väga hea ülevaade ja selgitus, aga lühidalt on tegu Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usulise liikumisega, mis ei tunnista 17. sajandil patriarh Nikoni poolt algatatud reforme õpetuses ja jumalateenistuse korras.

Mida see täpsemalt tähendab?

"Vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Jumalateenistustel lauldav koorilaul on ühehäälne, kasutatakse erilist arhailist noodikirja. Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili, ei austata Nikoni-järgseid pühakuid. Jumalateenistused on pikad, palvetades tehaks rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele vaibakesele. Eriti konservatiivsed vanausulised nõuavad, et jumalateenistusel tuleb kanda traditsioonilisi palverõivaid. Rangemates sektides pole meestel lubatud habet ajada, ei tohi juua kohvi, suitsetamist peetakse patuks.

Eriti ranged vanausulised ei jaga isegi oma toidunõusid ja tarbeesemeid võõrastega.

Vanausuliste kombed Peipsimaa Muuseumis, puhka Eestis

Kuni 20. sajandi alguseni ei tunnistanud tsaarivõim vanausuliste õigust oma kombeid järgida ning neid kiusati taga.

Ben Peipsimaa Muuseumis, puhka Eestis

Represssioonide eest põgenevad vanausulised leidsid endale kodu ka Peipsi läänekaldal. Praegu on Eestis 11 vene vanausuliste kogudust u 5 000 liikmega. Peipsiveere vanausulised on tuntud tublide kalameeste, ehitajate ning maaharijatena – üle Eesti on kuulsad Peipsiveere sibulad, mis kasvavad põlvekõrgustes peenrates."

Muuseumi perenaisel oli väga palju põnevaid lugusid rääkida ja lisaks demonstreeris ta meile erinevaid vanausuliste pearäti kandmise viise ja mida iga kandmisviis tähendab.

Liis Peipsimaa Muuseumis, puhka Eestis

Maailmakuulus Pimen Sofronov

Peipsimaa muuseum asub Jõgeval Tiheda külas ja samast kohast on pärit ka kunstnik-ikoonimaalija Pimen Sofronov.

Ben Peipsimaa Muuseumis, puhka Eestis

Mis on ikoon ja miks sellel kristluses nii oluline roll on?

Ikoon kui religioosne pühapilt annab värvides ja kujundites edasi kristluse tõekspidamisi ja igavikulist jumalikku maailma ning mitte maist reaalsust, selle valmistamine just looduslikest materjalidest oli väga hinnatud kunst. Taimeriiki tähistavad ikooni aluseks olev puitplaat ja linane või puuvillane kangas. Maapinnast pärinevad kriit, värvimullad ja poolvääriskivid värvide jaoks sümboliseerivad maad. Loomset päritolu sideained nagu kalaliim ja munakollane sümboliseerivad loomariiki.

Ikooni maalimise etapid Peipsimaa Muuseumis, puhka Eestis

Spetsialistide hinnangul on Sofronov „vene emigratsiooni mõjukaim ikoonimaalija“ Euroopas ja Ameerikas.

1930.-1940. aastatel lõi ta ikoonimaalikoolid Riias, Pariisis ja Belgradis, pidas loenguid Belgias ja Prahas ning maalis ikoone Jugoslaavia kuninga Aleksandr I ja Rooma Paavsti Pius XI jaoks. Pärast teist maailmasõda kutsuti Sofronov Ameerikasse ikoonimaali õpetama. 1950.-1960. aastatel maalis ta ikoone ja freskosid õigeusukirikutele üle terve Ameerika Ühendriikide. Pikki aastaid on P. Sofronov olnud oma kodukülas ja Eestis peaaegu unustuse hõlmas. Nüüd on tulnud aeg, mida võib pidada tema naasmiseks kodumaale läbi Peipsimaa muuseumi näituse.

Teejoomistseremoonia

Lisaks saab Peipsimaa muuseumis osaleda teejoomistseremoonial, kus tutvustatakse lähemalt, kuidas samovariga teed tehti ja miks ka tee vanausuliste jaoks nii oluline on. Meil tegi külastuse lõpus suu magusaks ka suveniiripoest pärit vanausuliste traditsiooniline maiustus - keedusuhkur. Olime üksmeelel, et see meenutab tugevalt inglise 'butterscotchi', nii et julgustame kindlasti ära proovima!

Teejoomistseremoonia Peipsimaa muuseumis, puhka Eestis

Peipsimaa muuseumisse pääseb hetkel ette tellimisega ja seda tehes soovitan kindlasti tutvuda nende erinevate pakkumistega:

Vanausulisi tutvustav giidituur koos teejoomistseremooniaga salasõna “Kultuuritee” alusel väga soodsalt – kõigest 2 € inimese kohta!

Koolivaheajal toimub ka keedusuhkru valmistamise töötuba.

Vaata veel pilte ja videoklippe meie Instagrami storyst ja hoia Peipsimaa muuseumi tegemistel silma peal Peipsimaa muuseumi Facebookis!

Ja Kultuuritee muuseumite kuu pakkumistega saad end kursis hoida nii Kultuuritee kodulehel kui ka Facebookis!

Jõgevamaal toimuvat saad aga jälgida Jõgevamaa kodulehel, Facebookis ja Instagramis.

VAATA VEEL KÜlASTUSI