Maaliline luksus Eestis - Keila-Joa loss Schloss Fall
Me oleme juba pikemat aega tahtnud külastada üht luksuslikku Eesti majutuskohta, mis erineks meie senistest külastuskohtadest, et näidata, kui varieeruv ja rikkalik on meie majutuskohtade valik siinsamas Eestis ja no oleme ausad - vahel on lihtsalt tore end ka natuke poputada.
Me olime Keila-Joa lossi Schloss Fall sviite ka varem vaadanud, aga hinnaklass on seal tõesti selline, et esimese hooga tekib mõte, et huvitav, kas poole öö kaupa ka saab broneerida :) Ja kui panna erinevad majutuskohad võrdlusesse, siis tõsi, sama raha eest saaks Airbnb's broneerida terve puhkemaja terveks nädalavahetuseks. Küll aga kippusime me ikka ja jälle antud lossi kodulehele ja nüüd esimeste kevadilmade saabudes tuli tunne, et on aeg.
Kas see külastus oli oma hinnaklassi väärt? Vaatame lähemalt.
Keila-Joa lossi Schloss Fall asub tegelikult Tallinnale piinlikult lähedal ja teepeal on mitmeid looduskauneid kohti, kus peatuda. Meie oleme üleüldiselt varajased inimesed - me ärkame vara ja jõuame alatihti igalepoole varem kohale. Nii ka seekord, nii et tegime saabudes Keila-Joa imeilusale pargile tiiru peale ja sain ka oma esimesed sinililled nopitud - kevad ametlikult vastu võetud!
Ilmad olid küll päikeselised, aga siiski jahedad, nii et siirdusime otse Schloss Fall'i värava taha, kuhu administraator oli nii lahke ja saabus ka varem, et meid enne ametlikku check-in aega vastu võtta. Parkisime oma Citybee privaatsesse eraldatud parklasse ning sisenesime läbi väravamaja lossiaeda.
Ja teate, meil olid tegelikult teatavad eelarvamused, kuna oleme külastanud omajagu losse ja mõisaid Eestis ning senine kogemus on olnud, et paljud neist on natuke väsinud ja kõledad, nii et sisimas eeldasin sama ka Keila-Joa lossist. Esimesed sammud lossi ja põue puges suur kergendus - nii ilus ja hubane!
Ma tahaksin siinkohal teha ka väikese vahemärkuse selle kohta, mida me Eesti Paigad külastuste raames teeme. Kas me kiidame iga kohta, mida külastame? Ei. Reaalsus on tegelikult see, et me oleme külastanud palju rohkem kohti, kui siin lehel jagame, aga need külastused ei ole lihtsalt olnud positiivsed - vähemalt nii positiivsed, et julgeks soovitada või tahaks tagasi minna. Seejuures me ei taha neid kohti avalikult ka maha teha, vaid anda neile pigam aega enda teenust parandada ja lihvida. Nii et ei, me kiida igat kohta, kus käime, vaid jagame ainult neid kohti, mis tõesti positiivselt silma ja meelde jäävad :)
Tagasi aga meie Schloss Fall'i külastuse juurde! Pärast esmast põgusat tutvust viisime oma asjad Volkonski sviiti ja hakkasime ringi uudistama. Esiteks - see sisekujundus tegi kogu külastuse ootamatult hubaseks ja koduseks. Suured ja kõrgete lagedega ruumid olid liigendatud väikesteks nurgakesteks, kus iga element räägib oma loo. Kui ka Sina oled inimene, kes märkab ning hindab selliseid sisekujunduse detaile, siis leiad antud külastusest kindlasti lisaväärtuseid. Hotellisviit oli samamoodi suur ja avar, aga tuba oli taaskord jaotatud erinevateks piirkondadeks, mis kõik täitsid erinevat eesmärki, aga samal ajal täiendasid teineteist, nii et maha istudes tundsid end ikka hubaselt. Volksonski sviidi juurde kuulub ka suur terrass, kust avaneb erakordne vaade otse Keila-Joale ja pargile.
Meie silmis on tegu ideaalse kohaga, kus tähistada suuremaid sündmusi elus. Ja suvisel ajal on kindlasti antud terrassil mõnus päikese käes peesitada, taamal kose kohin. See kutsub ka meid tagasi, kuna väga tahaks kogeda seda külastust suvel ja sügisel - siis kui park on üleni lehtedes!
Suurem osa meie külastusest möödus ringi uudistades ning muljetades.
Lossi esimesel korrusel asub ka muuseum, kuhu piirangute välisel ajal lubatakse ka tavakülastajaid, aga hetkel ainult hotellis peatujaid. Ka seal veetsime omajagu aega - vaadake kasvõi seda tualettruumi ja neid detaile:
Õhtu saabudes suundusime õhtusöögile. Nimelt asub Schloss Fall lossis kaa'la carte restoran ning meile oli hubases kaminaga toas valmis seatud romantiline ja privaatne lauake.
Kui esimene emotsioon oli, et me loobume eelroast, siis ma suutsin ikka Beni ümber veenda ja jagasime värsket salatit vähisabadega ja ka Ben, kes harilikult võõristab erinevaid mereande jms, mõmises rahulolevalt ning küsis ka leiba juurde. Viimane on alati hea märk - tõupuhta prantslasena võib ta lõputult leiba ja saia süüa ja Sa tead, et tegu on hea ja värske leivaga, kui Ben selle sekunditega hävitab ja häbelikult juurde palub. Pearoad olid ka väga maitsvad ja sommeljee rääkis lähemalt, kuidas näiteks maheveise antrekoodi tükke lõigatakse ja valitakse ning kui keeruline see vahel olla võib. Kogu teeninduskogemus oli üks parimaid ehk vastas keskkonnale.
Pärast magustoitu pakkus meie sommeljee ka võimalust külastada lossi kõrval asuvat hoonet ning me loomulikult olime huvitatud. Tegu on võrdlemisi uue hoonega, mis sai esialgselt valmistatud lossi meeskonnale, aga nüüd ka külalistele.
Taaskord oli huvitav ruume ja sisekujundust uudistada - nii palju ilusaid nurgakesi, kus pilte teha :) Tagasi oma tuppa jõudes oli esialgu plaan vanni minna, aga väsimus murdis ja pugesime hoopis voodisse. Uhke voodikatte all peitis end nii mugav voodi ja rikkalik valik patju, et igaüks saab ise endale kombineerida täpselt sellise peaaluse nagu tema une jaoks vajalik on ehk uni oli magus. Me mainime seda, kuna erinevalt enamus majutuskohtadest oli Schloss Fallis näha ja tunda, kuidas igale detailile on tähelepanu antud, et külastus kulgeks laitmatult ja Sa tunneksid end igal hetkel mugavalt ning lahkuksid puhanuna.
Varahommikul (nagu mäletate, me oleme varajased) uudistasime veel ringi ja nautisime toa väikeselt terrassilt päikesetõusu ja kell 9 ootas meid taaskord mõnusalt privaatne hommikusöögilaud kahele. (Jah, Ben sõi ka minu croissantid ära, ma ausalt ei tea, kuhu kogu see sai läheb :D )
Mida lähipiirkonnas ette võtta?
Meie näiteks külastasime teepeal veel Tilgu sadama randa, mis nägi kevadpäikese käes eriti efektne välja. Meie eesmärk oli tegelikult leida eest suured Tilgu koopad, mis Intragramis on korduvalt ette tulnud, aga mida ei olnud - koopad. Ka drooniga mööda rannaäärt lennates ei jäänud ühtegi suurt koobast silma, nii et koopa-spetsialistid - kas me olime vales kohas või on kõnealused koopad lihtsalt loodusjõududele alla vandunud? Peatust väärt oli see igatahes :)
Kui Sa veel ei ole sattunud Arvo Pärdi keskusesse, siis soovitaks kindlasti ka selle oma väljasõidu sisse mahutada. Me külastasime Arvo Pärdi keskust näiteks eelmisel suvel:
Lisaks märkasin koduteel, et Treppoja astangud asuvad üsna lähedal. 
Kokkuvõtvalt - meil on Eestis kombeks tõmmata võrdusmärk puhkuse ja Türgi või Hispaania paketireiside vahel, aga me kaks siiralt usume, et enne välismaa puhkekohtade avastamist on oluline ka avastada enda kodumaa parimaid palasid. Schloss Falli külastus ei ole ainult üks öö ühes hotellis, vaid lugu, mida räägib kvaliteet asukohas, sisustuses, meeskonnas ja igas detailis ja sellised kogemused tõesti rikastavad ning kui Sul on võimalik, meie soe soovitus on see külastus teha näiteks järgmisel suuremal tähtpäeval!
Meie loodame kindlasti Keila-Joa lossi Schloss Fall tulevikus veel külastada, et tuua argipäeva natuke rohkem sära.
Jälgi Keila-Joa lossi Schloss Fall'i tegemisi Instagramis SIIN ja tee ka enda broneering SIIN
Rohkem meie puhkuste pilte ja story'sid näed meie Instagramis!
Turvalist rändamist!
Liis ja Ben